o
tagasi
profiilide valik | strakkimine
o

PROFIILIDE VALIK

Tiiva profiili iseloomustavad geomeetriliselt:

  • suhteline paksus c kõõlu b pikkusest protsentides,
  • keskjoone kõverus f kõõlu pikkusest protsentides,
  • suurima kumeruse kaugus profiili esiservast x kõõlu pikkusest protsentides,
  • nina raadius R kõõlu pikkusest protsentides.

Tiiva profiili valik on üks olulisemaid küsimusi, millele peab mõtlema enne mudeli konstrueerimisele asumist. Vastavalt sellele, millist tüüpi on mudellennuk ja milliseid nõudeid talle esitatakse, valitakse ka tiiva profiil.

Profiili kuju saab välja joonestada, kasutades profiilide tabelit, milles on antud profiilide piirjoonte koordinaadid. profiilide koordinaadid

Puri- ja taimermudellennukitele võib valida, sõltuvalt mudeli suurusest ja kandva pinna koormatusest, profiile suhtelise paksusega 8-12%. Mida väiksema pinnakoormatusega ja kitsama tiivaga on mudellennuk, seda õhem ja alt nõgusam peab olema profiil (hästi sobivad nn. linnutiiva profiilid). Kummimootoriga mudelitele sobivad ainult õhemad profiilid.

Raskematele mudelitele valitakse paksemad profiilid. Kiirusmudellennukitele sobivad kaksikkumerad profiilid suhtelise paksusega 5-8%. Ringpilotaazmudelitele on kohased sümmeetrilised profiilid suhtelise paksusega 15-20%.

Kandvatel stabilisaatoritel kasutatakse alt sirgeid profiile, suhtelise paksusega 8-11%. Mõnikord kasutatakse ka alt nõgusaid profiile, kuid sel juhul nõuab mudeli reguleerimine erilist täpsust ja oskust.
Vabaltlendavatele mootoriga mudellennukitele on soovitav valida tiiva profiiliks rahulik, s.t. tõstekeskme väikese Iiikuvusega, alt sirge või veidi nõgus profiil, suhtelise paksusega 11-12%.


NÄIDE:
Profiili G-500 joonestamiseks tabeli alusel joonestatakse algul üksteisega ristiolevad teljed Y ja X. Edasi tõmmatakse Y - teljega paralleelsed püstjooned, millede kaugused Y-teljest on antud tabelis tähise X all. Tabelis on tähistatud Yü-ga ülemise piirjoone ja Ya-ga alumise piirjoone kaugused X-teljest. Kõik tabeli arvud on antud kõõlu pikkuse protsentides.

Selleks, et tõmmata Y-teljele paralleelsed püstjooned ning siis neile ära märkida profiili piirjoonte kaugused, peab algul välja arvestama X, Yü ja Ya tegelikud suurused.

Kandes arvutuste tulemused joonlaua abil joonisele ja ühendades saadud punktid lekaali abil, saame profiili piirjoone.

Profiilidel seeriast B on numeratsioon antud selliselt, et jagades numbrid gruppideks, saame profiili geomeetriliselt iseloomustavad andmed.


Näiteks: B-6358 grupeeritakse: 6-35-8. Esimene arv näitab profiili suhtelist paksust, teine arvudepaar suurima kumeruse kaugust profiili esiservast ja kolmas arv suhtelist kumerust protsentides.
Samadel profiilidel antakse profiilide tabelis veel nina raadius R, mis näitab, kui suure raadiusega ringi osa moodustab ninakumeruse.

Ka NACA profiilidel kasutatakse tähistamisel arvude grupeerimist profiili geomeetriliste andmete järgi. Nditeks .NACA 4412, grupeeritult 4-4-12 tähendab, et keskjoone suurim kumerus f on 40/o kõõlust ja asetseb esiservast 400/o kaugusel; profiili suhteline paksus c on 12%.

Kõikidel sümmeetrilistel profiilidel, milliseid kasutatakse sabades, on seadenurgad tavaliselt 0º.

i
tagasi
profiilide valik | strakkimine