Tiiva
profiili valik on üks olulisemaid küsimusi, millele peab mõtlema
enne mudeli konstrueerimisele asumist. Vastavalt sellele, millist tüüpi
on mudellennuk ja milliseid nõudeid talle esitatakse, valitakse
ka tiiva profiil.
Profiili kuju saab välja joonestada, kasutades profiilide tabelit,
milles on antud profiilide piirjoonte koordinaadid. profiilide
koordinaadid
Puri- ja taimermudellennukitele võib valida, sõltuvalt
mudeli suurusest ja kandva pinna koormatusest, profiile suhtelise paksusega
8-12%. Mida väiksema pinnakoormatusega ja kitsama tiivaga on mudellennuk,
seda õhem ja alt nõgusam peab olema profiil (hästi
sobivad nn. linnutiiva profiilid). Kummimootoriga mudelitele sobivad
ainult õhemad profiilid.
Raskematele mudelitele valitakse paksemad profiilid. Kiirusmudellennukitele
sobivad kaksikkumerad profiilid suhtelise paksusega 5-8%. Ringpilotaazmudelitele
on kohased sümmeetrilised profiilid suhtelise paksusega 15-20%.
Kandvatel stabilisaatoritel kasutatakse alt sirgeid profiile, suhtelise
paksusega 8-11%. Mõnikord kasutatakse ka alt nõgusaid
profiile, kuid sel juhul nõuab mudeli reguleerimine erilist täpsust
ja oskust.
Vabaltlendavatele mootoriga mudellennukitele on soovitav valida tiiva
profiiliks rahulik, s.t. tõstekeskme väikese Iiikuvusega,
alt sirge või veidi nõgus profiil, suhtelise paksusega
11-12%.
NÄIDE:
Profiili
G-500 joonestamiseks tabeli alusel joonestatakse algul üksteisega
ristiolevad teljed Y ja X. Edasi tõmmatakse Y - teljega paralleelsed
püstjooned, millede kaugused Y-teljest on antud tabelis tähise
X all. Tabelis on tähistatud Yü-ga ülemise piirjoone
ja Ya-ga alumise piirjoone kaugused X-teljest. Kõik tabeli arvud
on antud kõõlu pikkuse protsentides.
Selleks,
et tõmmata Y-teljele paralleelsed püstjooned ning siis neile
ära märkida profiili piirjoonte kaugused, peab algul välja
arvestama X, Yü ja Ya tegelikud suurused.
Kandes arvutuste tulemused joonlaua abil joonisele ja ühendades
saadud punktid lekaali abil, saame profiili piirjoone.
Profiilidel
seeriast B on numeratsioon antud selliselt, et jagades numbrid gruppideks,
saame profiili geomeetriliselt iseloomustavad andmed.
Näiteks: B-6358 grupeeritakse: 6-35-8. Esimene arv näitab
profiili suhtelist paksust, teine arvudepaar suurima kumeruse kaugust
profiili esiservast ja kolmas arv suhtelist kumerust protsentides.
Samadel profiilidel antakse profiilide tabelis veel nina raadius R,
mis näitab, kui suure raadiusega ringi osa moodustab ninakumeruse.
Ka NACA profiilidel kasutatakse tähistamisel arvude grupeerimist
profiili geomeetriliste andmete järgi. Nditeks .NACA 4412, grupeeritult
4-4-12 tähendab, et keskjoone suurim kumerus f on 40/o kõõlust
ja asetseb esiservast 400/o kaugusel; profiili suhteline paksus c on
12%.
Kõikidel sümmeetrilistel profiilidel, milliseid kasutatakse
sabades, on seadenurgad tavaliselt 0º.