ÕHKKKONNA EHITUS
Õhkkkonna
ehitus. Kuna lendamine toimub õhkkonnas, on vajalik
tutvuda selle ehituse, omaduste ja nähtustega. Õhkkonna
moodustab gaaside segu, mis kihtidena kõrgusesse hajudes ümbritseb
maakera. Õhkkonna ülemiseks piiriks peetakse õhukihte,
kus esinevad veel virmalised, s.o. umbes 600-800 km kõrgusel.
Kolm neljandikku kogu maakera ümbritsevast õhumassist paikneb
merepinnast arvatuna 0-10 km kõrgusel. Õhkkonna
ehitus
Õhkkond jaotatakse füüsikaliste omaduste põhjal
järgmisteks kihtideks:
-
0-11 km kõrguseni troposfäär, milles leiavad aset kõik ilmastikunähtused;
-
11-80 km kõrguseni stratosfäär;
-
80-800 km kõrguseni ionosfäär;
-
troposfääri ja stratosfääri vahel asuvat 1-2 km paksust kihti nimetatakse tropopausiks.
Õhkkonna
uurimiseks kasutatakse nn. piloot- ja sondpalle või erilisi reaktiivmürske,
millele paigutatud mõõteriistad annavad raadio teel andmeid
lennul läbitud õhukihtide ehitusest ja omadustest. Puhta,
kuiva õhu igas ruumiühikus on 78 % lämmastikku, 21% hapnikku
ja 1% teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon,
vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu.
Õhkkonda iseloomustavad: temperatuur, rõhk, erikaal, tihedus,
niiskus, pilvitus, sademed ja tuuled.
Õhurõhk. Õhurõhk sõltub
temperatuurist, kõrgusest ja koha laiuskraadist. Keskmistel laiuskraadidel
+15° C temperatuuri juures rõhub õhk merepinnale survega
1,033 kg/m², millele vastab 1 mm2 ristlõikega 760 mm kõrguse
elavhõbedasamba kaal. Õhurõhku mõõdetakse
baromeetriga, elavhõbedasamba millimeetrites. Mida kõrgemale
tõusta, seda vähemaks muutub rõhk. Maapinna läheduses
väheneb õhurbhk umbes 1 mm Hg võrra kõrguse
kasvu iga 11 m kohta.
Õhutemperatuur. Õhu soojusallikaks on päikeseenergia.
Päikesekiired läbivad maakera ümbritseva õhukihi
ilma viimast nimetamisväärselt soojendamata. Jõudnud
maapinnale, soojendavad päikesekiired maapinda ja see omakorda õhku,
mis asub pinnase vahetus läheduses. Soojenenud õhk kerkib
üles ja asendub uue, jahedama õhuga, tekivad konvektsioonvoolud.
Õhutemperatuuri mõõdetakse Celsiuse kraadides või
väljendatakse absoluutse temperatuurina. Absoluutne temperatuur T
on absoluutse nulltemperatuuri -273º C ja antud momendil valitseva
õhutemperatuuri tº summa T = 273º+tº. Õhutemperatuur
on kõige kõrgem maapinna lähedal ja väheneb kõrgemal
umbes 0,65º C iga 100 m kõrguse kasvu kohta.
Õhu erikaal ja tihedus. Õhu erikaal oleneb
õhurõhust ja absoluutsest temperatuurist (T), mis vabas
õhkkonnas on muutuvad. Normaaltingimustes, s. o. kui õhurõhk
p =760 mm ja temperatuur tº+15º C, kaalub 1 m³ kuiva puhast
õhku merepinnal 1,225 kg.
Õhkkonda iseloomustavate suuruste muutumist väljendab nn. Rahvusvaheline standardõhkkond, mis antakse tabeli või graafiku kujul.
