o
tagasi
õhkkonna ehitus | niiskus, pilvitus, sademed | tõusvad õhuvoolud
o

ÕHKKKONNA EHITUS

Õhkkkonna ehitus. Kuna lendamine toimub õhkkonnas, on vajalik tutvuda selle ehituse, omaduste ja nähtustega. Õhkkonna moodustab gaaside segu, mis kihtidena kõrgusesse hajudes ümbritseb maakera. Õhkkonna ülemiseks piiriks peetakse õhukihte, kus esinevad veel virmalised, s.o. umbes 600-800 km kõrgusel. Kolm neljandikku kogu maakera ümbritsevast õhumassist paikneb merepinnast arvatuna 0-10 km kõrgusel. Õhkkonna ehitus

Õhkkond jaotatakse füüsikaliste omaduste põhjal järgmisteks kihtideks:

  • 0-11 km kõrguseni troposfäär, milles leiavad aset kõik ilmastikunähtused;
  • 11-80 km kõrguseni stratosfäär;
  • 80-800 km kõrguseni ionosfäär;
  • troposfääri ja stratosfääri vahel asuvat 1-2 km paksust kihti nimetatakse tropopausiks.

Õhkkonna uurimiseks kasutatakse nn. piloot- ja sondpalle või erilisi reaktiivmürske, millele paigutatud mõõteriistad annavad raadio teel andmeid lennul läbitud õhukihtide ehitusest ja omadustest. Puhta, kuiva õhu igas ruumiühikus on 78 % lämmastikku, 21% hapnikku ja 1% teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon, vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu.

Õhkkonda iseloomustavad: temperatuur, rõhk, erikaal, tihedus, niiskus, pilvitus, sademed ja tuuled.

Õhurõhk. Õhurõhk sõltub temperatuurist, kõrgusest ja koha laiuskraadist. Keskmistel laiuskraadidel +15° C temperatuuri juures rõhub õhk merepinnale survega 1,033 kg/m², millele vastab 1 mm2 ristlõikega 760 mm kõrguse elavhõbedasamba kaal. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga, elavhõbedasamba millimeetrites. Mida kõrgemale tõusta, seda vähemaks muutub rõhk. Maapinna läheduses väheneb õhurbhk umbes 1 mm Hg võrra kõrguse kasvu iga 11 m kohta.
Õhutemperatuur. Õhu soojusallikaks on päikeseenergia. Päikesekiired läbivad maakera ümbritseva õhukihi ilma viimast nimetamisväärselt soojendamata. Jõudnud maapinnale, soojendavad päikesekiired maapinda ja see omakorda õhku, mis asub pinnase vahetus läheduses. Soojenenud õhk kerkib üles ja asendub uue, jahedama õhuga, tekivad konvektsioonvoolud. Õhutemperatuuri mõõdetakse Celsiuse kraadides või väljendatakse absoluutse temperatuurina. Absoluutne temperatuur T on absoluutse nulltemperatuuri -273º C ja antud momendil valitseva õhutemperatuuri tº summa T = 273º+tº. Õhutemperatuur on kõige kõrgem maapinna lähedal ja väheneb kõrgemal umbes 0,65º C iga 100 m kõrguse kasvu kohta.
Õhu erikaal ja tihedus. Õhu erikaal oleneb õhurõhust ja absoluutsest temperatuurist (T), mis vabas õhkkonnas on muutuvad. Normaaltingimustes, s. o. kui õhurõhk p =760 mm ja temperatuur tº+15º C, kaalub 1 m³ kuiva puhast õhku merepinnal 1,225 kg
.

Õhkkonda iseloomustavate suuruste muutumist väljendab nn. Rahvusvaheline standardõhkkond, mis antakse tabeli või graafiku kujul.


i
tagasi
õhkkonna ehitus | niiskus, pilvitus, sademed | tõusvad õhuvoolud