o
tagasi
õhkkonna ehitus | niiskus, pilvitus, sademed | tõusvad õhuvoolud
o

MIDA PEAB MUDELLENDUR TEADMA TÕUSVATEST ÕHUVOOLUDEST

Mudellennus tehakse vahet lauglennu Ja purilennu vahel, millest viimane toimub tõusvate õhuvoolude kasutamisega ning võimaldab mudellennukitel tõusta kõrgele, püsida kaua õhus ja lennata kaugele.
Üheks tõusva õhuvoolu liigiks on mäeveeru poolt üles suunatud tuul.


Joonisel on kujutatud mudellennuki lend tõusvas tuules. Mäeveeru poolt üles suunatud tuule kiiruse U võib lahutada kaheks kiiruseks: üheks, mis mõjub rõhtsuunas, s.o. tuule horisontaalkiiruseks (Ux) ja teiseks, mis mõjub püstsuunas, s.o. tuule vertikaal- ehk tõusukiiruseks (Uy).
Ülessuunatud tuul üheaegselt pidurdab ja tõstab mudellennukit ning mudel liigub kiirusega Vr ülespoole. Juhul kui mudeli lennu- ja vajumiskiirused on võrdsed tuule vastavate kiirustega, püsib mudel maapinna suhtes paigal. Ületab tuule kiirus mudeli lennukiiruse, kantakse mudel allatuult mäeveeru taha.

Mäeveerulendudeks kasutatakse eriti selleks ehitatud mudellennukeid, millised on hea suunapüsivusega ja hoiduvad alati vastutuult. Nagu ülaolevalt jooniselt näha, ei sobi järsud, üle 45º kallakuga mäeveerud mudellennukite lennutamiseks keeriste tõttu, mis tekivad veeru peal ja all orus aing ulatuvad üle mudeli stardikõrguse.

Teiseks tõusva õhuvoolu liigiks on maapinnalt eralduv soe õhk, nn. termika. Maapinna ebaühtsuse tõttu soojenevad halva soojusjuhtivusega pinnased rohkem kui head soojusjuhid ja kütavad neil lasuva õhu soojaks. Soe õhk paisub, kergeneb ja kerkib üles, asemele voolab külmem õhk, mis omakorda jällegi soojeneb ja üles kerkib. Nii tekib ringlus. Maapinnalt eraldunud sooja õhu mull tõuseb võrdlemisi kiiresti. Tõusul õhumull jahtub ning teataval kõrgusel tiheneb õhus olev niiskus temperatuuri languse tagajärjel rünkpilveks, mis on mudellendureile kindlaks termikakuulutajaks. Pilvituskõrgusel mulli tõus pidurdub ja, segunedes ümbruse õhuga, mull mõne aja pärast laguneb, laguneb ka rünkpilv. Lagunevates rünkpilvedes ei ole enam tõusvaid õhuvoole.

Et mudellennuk püsiks kauem termikas, tuleb panna ta sooritama võrdlemisi väikesi ringe ning suurendada mudeli kaldpüsivust kahekordse V-kuju andmisega. tiibadele. Mõnikord varustatakse mudellennukeid automaatidega, mis panevad mudeli tõusvates vooludes ringlema ja langevates õhuvooludes lendama otse. Termilisi voole tekib ilusa päikesepaistelise ilma juures heledatel viljapõldudel, liivaväljakutel, kuivadel lagendikel, küntud põldudel ja kivistel aladel. Öösel tekivad tõusvad õhuvoolud heade soojusjuhtide kohal, mis päeval juhtisid soojuse oma sisemusse ja annavad selle öösel kiirgamisena üle õhule. Öötermika on päevasest nõrgem ja tekib veekogude, niiskete heinamaade, rabade ja metsade kohal.

Tõusvaid õhuvoole tekib veel äikeserinde ees. Äikeserinde ulatus on sageli sadu kilomeetreid ja kiiresti liikudes katab ta suuri kaugusi.

Külma õhumassi sissetungimine kohalikku sooja õhkkonda sunnib sooja õhumassi tõusma. Kahe õhumassi puutekohtades tekivad äikesepilved (Cumulo -nimbus), mis ulatuvad 4-5 km korguseni. Tavaliselt ilmuvad mõni tund enne aikest taevasse ridadena väikesed valged kõrgrünkpilved (Altocumulus). Enne äikese saabumist tuul vaikib, et puhuda hetk hiljem seda tugevamalt vastassuunas, Tuulevaikuse ajal, on õhuvool suunatud üles ja aeg mudeli startimiseks kõige soodsam. Tõusva õhuvoolu kiirus äikeserinde ees on väga suur, pilvedes veelgi suurem, kuid võimsate keeriste tõttu ohtlik mudelile ja ka lennukile.

 

Eestis on mudelid lennanud äikeserinde ees üle 20 minuti ja katnud kauguse 20-22 km.
Äikeserinde eelsete lendude halvaks küljeks on asjaolu, et mudel kaob kiiresti silmist halva nähtavuse (madal pilvitus, vihm) ja rinde suure liikumisküruse tõttu.

Peale eespoolmainitud õhuvoolude esineb veel seni väheuuritud tõusva õhuvoolu liik, nn. „seisev laine“, mis tekib mägismaa kohal suure tuulekiiruse juures (15-100 km/t.). „Seisva laine“ kõrgus ulatub 2-15 kilomeetrini ja pikkus harjast harjani 2-15 km-ni. Kuna laine tekkekõrgus on väljaspool mudellennukite stardikõrgust ning tuule kiirus on mudelite lennutamiseks liiga suur (mudelid purunevad), ei ole sellel vooluseliigil praegu veel tähtsust mudellendureile.

i
tagasi
õhkkonna ehitus | niiskus, pilvitus, sademed | tõusvad õhuvoolud