MIDA
PEAB MUDELLENDUR TEADMA TÕUSVATEST ÕHUVOOLUDEST
Mudellennus
tehakse vahet lauglennu Ja purilennu vahel, millest viimane toimub tõusvate
õhuvoolude kasutamisega ning võimaldab mudellennukitel
tõusta kõrgele, püsida kaua õhus ja lennata
kaugele.
Üheks tõusva õhuvoolu liigiks on mäeveeru poolt
üles suunatud tuul.
Joonisel on kujutatud mudellennuki lend tõusvas tuules. Mäeveeru
poolt üles suunatud tuule kiiruse U võib lahutada kaheks kiiruseks:
üheks, mis mõjub rõhtsuunas, s.o. tuule horisontaalkiiruseks
(Ux) ja teiseks, mis mõjub püstsuunas, s.o. tuule vertikaal-
ehk tõusukiiruseks (Uy).
Ülessuunatud tuul üheaegselt pidurdab ja tõstab mudellennukit
ning mudel liigub kiirusega Vr ülespoole. Juhul kui mudeli lennu-
ja vajumiskiirused on võrdsed tuule vastavate kiirustega, püsib
mudel maapinna suhtes paigal. Ületab tuule kiirus mudeli lennukiiruse,
kantakse mudel allatuult mäeveeru taha.
Mäeveerulendudeks
kasutatakse eriti selleks ehitatud mudellennukeid, millised on hea suunapüsivusega
ja hoiduvad alati vastutuult. Nagu ülaolevalt jooniselt näha,
ei sobi järsud, üle 45º kallakuga mäeveerud mudellennukite
lennutamiseks keeriste tõttu, mis tekivad veeru peal ja all orus
aing ulatuvad üle mudeli stardikõrguse.
Teiseks
tõusva õhuvoolu liigiks on maapinnalt eralduv soe õhk,
nn. termika. Maapinna ebaühtsuse tõttu soojenevad
halva soojusjuhtivusega pinnased rohkem kui head soojusjuhid ja kütavad
neil lasuva õhu soojaks. Soe õhk paisub, kergeneb ja kerkib
üles, asemele voolab külmem õhk, mis omakorda jällegi
soojeneb ja üles kerkib. Nii tekib ringlus. Maapinnalt eraldunud
sooja õhu mull tõuseb võrdlemisi kiiresti. Tõusul
õhumull jahtub ning teataval kõrgusel tiheneb õhus
olev niiskus temperatuuri languse tagajärjel rünkpilveks, mis
on mudellendureile kindlaks termikakuulutajaks. Pilvituskõrgusel
mulli tõus pidurdub ja, segunedes ümbruse õhuga, mull
mõne aja pärast laguneb, laguneb ka rünkpilv. Lagunevates
rünkpilvedes ei ole enam tõusvaid õhuvoole.
Et
mudellennuk püsiks kauem termikas, tuleb panna ta sooritama võrdlemisi
väikesi ringe ning suurendada mudeli kaldpüsivust kahekordse
V-kuju andmisega. tiibadele. Mõnikord varustatakse mudellennukeid
automaatidega, mis panevad mudeli tõusvates vooludes ringlema ja
langevates õhuvooludes lendama otse. Termilisi voole tekib ilusa
päikesepaistelise ilma juures heledatel viljapõldudel, liivaväljakutel,
kuivadel lagendikel, küntud põldudel ja kivistel aladel. Öösel
tekivad tõusvad õhuvoolud heade soojusjuhtide kohal, mis
päeval juhtisid soojuse oma sisemusse ja annavad selle öösel
kiirgamisena üle õhule. Öötermika on päevasest
nõrgem ja tekib veekogude, niiskete heinamaade, rabade ja metsade
kohal.
Tõusvaid
õhuvoole tekib veel äikeserinde ees. Äikeserinde ulatus
on sageli sadu kilomeetreid ja kiiresti liikudes katab ta suuri kaugusi.
Külma
õhumassi sissetungimine kohalikku sooja õhkkonda sunnib
sooja õhumassi tõusma. Kahe õhumassi puutekohtades
tekivad äikesepilved (Cumulo -nimbus), mis ulatuvad 4-5 km korguseni.
Tavaliselt ilmuvad mõni tund enne aikest taevasse ridadena väikesed
valged kõrgrünkpilved (Altocumulus). Enne äikese saabumist
tuul vaikib, et puhuda hetk hiljem seda tugevamalt vastassuunas, Tuulevaikuse
ajal, on õhuvool suunatud üles ja aeg mudeli startimiseks
kõige soodsam. Tõusva õhuvoolu kiirus äikeserinde
ees on väga suur, pilvedes veelgi suurem, kuid võimsate keeriste
tõttu ohtlik mudelile ja ka lennukile.
Eestis
on mudelid lennanud äikeserinde ees üle 20 minuti ja katnud
kauguse 20-22 km.
Äikeserinde eelsete lendude halvaks küljeks on asjaolu, et mudel
kaob kiiresti silmist halva nähtavuse (madal pilvitus, vihm) ja rinde
suure liikumisküruse tõttu.
Peale eespoolmainitud õhuvoolude esineb veel seni väheuuritud
tõusva õhuvoolu liik, nn. „seisev laine“, mis
tekib mägismaa kohal suure tuulekiiruse juures (15-100 km/t.). „Seisva
laine“ kõrgus ulatub 2-15 kilomeetrini ja pikkus harjast
harjani 2-15 km-ni. Kuna laine tekkekõrgus on väljaspool mudellennukite
stardikõrgust ning tuule kiirus on mudelite lennutamiseks liiga
suur (mudelid purunevad), ei ole sellel vooluseliigil praegu veel tähtsust
mudellendureile.
|