normaalmudellennuk | eritüübilised mudellennukid | mudellennukite arvutus
osade kuju ja konstruktsioon | kummimootor | kolbmootorid | reaktiivmootorid | kütusepaagid
töövõtted | mudellennuki kokkupanek ja startmine

MUDELLENNUKITE ARVUTUS GRAAFIKUTE ABIL

Pikipüsivuse koefitsiendi Ieidmine. Mudellennuki pikipüsivust iseloomustab koefitsient, mille suurus sõltub tiiva pindalast ja kõõlust ning stabilisaatori pindalast ja õlast, s.o. vahemaast mudeli raskuskeskmest kuni stabilisaatori keskmise ribi esimese kolmandikuni. Mudeli projekteerimisel tuleb pikipüsivuse koeflitsient joonisel toodud graafiku abil välja arvutada ja kui see osutub lubatust väiksemaks - suurendada stabilisaatori ja tiiva vahelist kaugust.

Pikipüsivuse koefitsiendi leidmine toimub järgmiselt. Graafiku horisontaalteljel leiame punkti, mis vastab stabilisaatori pindalale, ja tõmbame sellest ristsirge üles kuni tiiva pindalale vastava kaldkiireni. Sealt tõmbame horisontaali paremale kaldkiireni, mis tähistab stabilisaatori õla pikkust. Saadud punktist viime vertikaali alumiste kaldkiirteni, mis näitavad tiiva keskmist kõõlu; sealt viime horisontaali vasaku vertikaalteljeni, millelt leiamegi mudellennuki püsivuse koefitsiendi.

Joonisel on graafikul toodud näitena pikipüsivuse koefitsiendi leidmine, kui stabilisaatori pindala on 10,7 ruutdetsimeetrit (dm2), tiiva pindala 55 dm2 stabilisaatori õlg 7,8 dm ja tiiva keskmine kõõl 1,8 dm. Mudellennuki pikipüsivuse koefitsiendiks saame 1,15. pikipüsivuse koefitsendi leidmise graafik

KaaIuIine arvutus. Mudellennukite projekteerimisel ja ehitamisel tehakse konstruktsioon võimalikult kerge.

Mudellennuki osade kaalu võib arvutada küllaldase täpsusega juba projekteerimise käigus. Hiljem, mudeli ehitamisel, tuleb arvutatud kaalust kinni pidada, et tagada arvutuslike lennuandmete ühtumist tegelikega. Eriti tuleb kaalus kokku hoida kummimootoriga mudellennukitel, sest seda tüüpi mudelite, mootorlennu kauguse ja kõrguse määrab kummimootori kaalu suhe mudeli lennukaalusse. Seda suhet nimetatakse kummimootori suhteliseks kaaluks. Mida kergem on mudellennuki konstruktsioon, seda suurem on kummimootori suhteline kaal ja paremad lennuandmed. Kummimootoriga mudeli lennukaal, mis leitakse kandva pinna (tiiva ja stabilisaatori pindala) korrutamisel minimaalse lubatud pinnakoormatusega (12-13-ga), jaguneb umbes järgmiselt: kere – 22%, tiib – 20%, saba – 7%, telik – 6%, propeller – 12% ja kummimootor 33%.

Kontrollimiseks, kas arvutatud kaalust saab mudeli ehitamisel kinni pidada, on mugav graafikuid, millede abil saab leida ühe või teise osa kaalu. Näiteks võib leida graafikult männiliistude kaalu liistu pikkuse ja ristlõike kaudu; bambusest teliku või tiiva tugede kaalu; terastraadist osade kaalu ja ribisõrestikuga mudeli, ribide kaalu. Kogukaalu arvutamisel peab meeles pidama, et mudeli kate ja lakk raskendavad mudelit 15-20% võrra.

Lennuandmete arvutus ja propelleril valik. Lennuandmete arvutamiseks on vaja valmistada mudellennuki joonis mõõdus 1:1, 1:2 või 1:5 ja leida lennukaal.

Purimudellennukitel leitakse lennukiirus ja suurim aerodünaamiline väärtus; kummimootoriga mudelitel aga lennukiirus suurim aerodünaamiline väärtus ning suurim lennukaugus ja kõrgus mootorlennus tuulevaikusel; kolbmootoriga mudelitel lennukiirus ja suurim aerodünaamiline väärtus. Kolbmootoriga mudeli tõusunurk leitakse propelleri valikuga. Lennukiiruse ja aerodünaamilise väärtuse kaudu leitakse kõigil mudelitüüpidel vajumiskiirus.

Lennukiiruse, aerodünaamilise väärtuse ja vajumiskiiruse leidmine. Koostame nimestiku kõigist õhuvoolus olevatest mudeli osadest, märkides juurde nende ristlõiked. Igale tõstejõudu mittearendavale osale leiame joonisel toodud graafikul vastava vertikaaltelje ja võtame sirkli haarade vahele lõigu, mille pikkus vastab osa ristlõikele dm2 -tes. graafik lenukiiruse ja aerodünaamilise väärtuse leidmiseks

Lõigu kanname üle A-A-ga tähistatud vertikaalteljele. Samuti toimime kõigi ülejäänud osadega. Lõigud graafiliselt liitnud, tõmbame saadud summaarse lõigu otsast, vasakult. paremale, horisontaali kuni lõikumiseni kaldsirgega, mis tähistab mudeli tiiva pindala. Sealt edasi tõmbame vertikaali graafiku ülaosasse ja märgime lõikepunkti esimeses kõveratekimbus tähistatud tiiva külgsuhtega. Lõikepunktist viime horisontaalsirge parempoolse vertikaalteljeni, millelt loeme mudellennuki aerodünaamilise väärtuse. Edasi märgime vertikaali lõikepunkti ülemises kõveratekimbus tiiva külgsuhet tähistava kõveraga ja tõmbame sealt horisontaali vasakule tiivakoormatuse kõverani. Saadud punktist viime vertikaali alla horisontaalteljeni, millelt loeme mudeli lennukiiruse. Aerodünaamilise väärtuse ja lennukiiruse kirjutame üles.

Aerodünaamilise väärtuse ja lennukiiruse kaudu saab leida mudellennuki vajumiskiiruse lauglemisel.

Joonisel toodud graafiku horisontaalteljelt viime lennukiirusele vastavast punktist vertikaaljoone mudeli aerodünaamilisele väärtusele vastava kaldjooneni. Joonte lõikepunktist tõmbame horisontaali vertikaalteljeni, millelt leiame mudellennuki vajumiskiiruse.

Näide. Olgu mudeli lennukiirus 6 m/sek. ja aerodünaamiline väärtus 12. Nagu näeme, on antud juhul vajumiskiirus 0,5 m/sek.

Graafikuid võib kasutada nii purimudellennukite kui ka kummi- ja kolbmootoriga mudelite lennukiiruse, aerodünaamilise väärtuse ja vajumiskiiruse leidmiseks.

Kummimootorigla, mudellennukite lennukauguse ja kõrguse leidmine. Kummimootoriga mudellennuki lennukaugus leitakse joonisel toodud graafikul.

Arvutanud välja kummimootori suhtelise kaalu, leiame vertikaalteljel sellele vastava punkti ja viime sealt horiontaalsirge mudeli aerodünaamilist väärtust tähistava kaldsirgeni. Lõikepunktist tõmbame vertikaali horisontaalteljele ja loeme sealt lennukauguse meetrites.

Graafikuilt saab leida mudeli mootorlennukõrguse. Vertikaalteljelt, kummimootori suhtelisele kaalule vastavast punktist, viime horisontaali kaldsirgeni, mille juurde on märgitud mudeli aerodünaamiline väärtus. Saadud lõikepunktist viime vertikaali alla horisontaalteljeni, miIlelt loeme lennukõrguse meetrites.
Olgu öeldud, et graafiku andmed on kehtivad eeskujulikult reguleeritud mudelile, mis lendab ilma tõusvate õhuvooludeta tuulevaikuses.

Tuul ja püstõhuvoolud, samuti kui ebaõnnestunud reguleeriminegi, muudavad lennuandmeid tugevasti.

Kolbmootoriga mudellennuki propelleri valik ja propelleriklotsi mõõtude leidmine. Kolbmootoriga mudellennuki propellerile valitakse niisugune kuju, läbimõõt ja samm, mis antud lennukiiruse, mootori võimsuse ja pöörete arvu juures tagaks propelleri kõige kasulikuma töö. Propeller peab arendama tõmmet, mis tagaks mudelile küllaldase tõusunurga (mitte vähem kui 15º). Joonisel toodud graafikul võib valida propelleri, kui on teada mudellennuki kaal, lennukiirus, aerodünaamiline väärtus, mootori võimsus ja pöörete arv. graafik kolbmootoriga mudellennuki propelleri valikuks

Võimsuste teljelt (graafiku allosas olev vertikaaltelg) leiame punkti, mis vastab mootori võimsusele (HJ), ja viime sellest horisontaali vasakule (vt. noole suunda graafikul), lõikumiseni mootori pöörete arvu sirgega. Lõikepunktist tõmbame vertikaali üles lennukiiruse sirgeni ja sealt horisontaali paremale lõikumiseni kõveraga A. Saadud punktist tõmbame vertikaalid üles ja alla. Alumist vertikaali pikendame kuni lõikumiseni kõveraga, mis tähistab mootori pöördeid, ülemist kuni mootori võimsuse kõverani.
Graafiku alumises osas, vertikaali ja horisontaaltelje lõikumispunktis, leiame propelleri suhtelise sammu. Sama vertikaali lõikumispunktist mootori pöörete arvu kõveraga viime horisontaali paremale, lõikumiseni mudeli lennukiiruse kõveraga ja sealt alla, propelleri läbimõõdu teljele, millelt leiame propelleri l äbimõõdu. Propelleri suhtelise sammu ja läbimõõdu märgime üles.

Järgmiseks leiame, kui suure tõusunurga tagab mudelile propelleri-mootori grupp. Selleks kasutame graafiku ülemist osa. Siin, vertikaali l õikumispunktist mootori võimsuse kõveraga, tõmbame sirgjoone paremale lennukiiruse jooneni. Saadud punktist viime vertikaaljoone üles lennukaalu jooneni, sealt horisontaali vasakule aerodünaamilise väärtuse jooneni ja Iõpuks vertikaali alla, mudeli tõusunurga teljele, millelt loeme tõusunurga. Ületab tõusunurk 15º, on propelleri-mootori grupp valitud õigesti; on aga tõusunurk väiksem, siis peab mootori asendama võimsamaga, leidma mudellennuki uue lennukaalu ja kordama arvutust.

Selgub, et selle graafiku abil on võimalik valida mitte üksnes propelleri läbimõõtu ja sammu, vaid ka mootori tüüpi.

Teades propelleri läbimõõtu ja sammu, võib leida propelleriklotsi mõõdud. Selleks kasutame alljärgnevatel joonistel toodud graafikuid.

Algul leiame propelleri läbimõõdu kaudu propelleri laba kolme ristlõike kaugused propelleri teljest.

Selleks tõmbame propellerilIäbimõõdule vastavast punktist vertikaalteljelt horisontaali paremale ja viime siis kaldsirgetel saadud lõikepunktidest vertikaalid horisontaalteljeni, milledelt leiame laba ristlõigete A, B ja C kaugused propelleri teljest.

Nüüd leiame propelleriklotsi kõrguse ja laiuse lõigete A, B ja C kohal.

Joonisel toodud vasakpoolsel graafikul leiame klotsi laiuse ja kõrguse lõikes A. Graafiku horisontaalteljelt, propelleri läbimõõtu tähistavast punktist, tõmbame vertikaalid üles ja alla kuni suhtelise sammu joonteni, ning sealt horisontaalid kuni vasakpoolse vertikaalteljeni, millelt loeme propelleriklotsi kõrguse j a laiuse lõikes A. Klotsi mõõdud lõikes B määratakse keskmisel ja lõikes C - parempoolsel graafikul.
Saadud andmetel valmistatakse propelleri pealt- ja külgvaate sabloonid.

Kummimootoriga mudellennuki propelleri valik ja propelleriklotsi mõõtude Ieidmine. Kummimootoriga mudellennuki propelleri ja mootori valikul kasutame joonisel toodud graafikut.

Vertikaaltelje alumisel osal leiame mudeli kaalu grammides ja viime sealt horisontaali vasakule kuni kaldjooneni. Sealt edasi viime vertikaali üles kuni horisontaaltelje vasaku pooleni, millelt loeme, mitmest 1*4 mm läbimõõduga kumminiidist peab koosnema projekteeritava mudellennuki mootor. Murdarvu puhul ümardatakse lintide arv lähema täisarvu poole. Edasi pikendame vertikaali ülespoole kuni lõikumiseni kõveraga ja viime sealt horisontaali paremale kuni kaldjoonteni. Kaldjoonte lõikepunktidest tõmbame vertikaaljooned horisontaalteljeni, rnillelt loeme propelleriklotsi laiuse ja kõrguse. Propelleri läbimõõdu saame vertikaaltelje ülemiselt poolelt. Läbimõõdu D, laba laiuse B ja kõrguse H järgi lõigatakse välja propelleriklots joonisel näidatud kujul.